Ajka’ansaj: Humberto Poot Carrillo
Ma’alob k’iin, ba’ali’ wa láaj toj a wóole’exe’.
O’ok u káajal uláak’ le k’iino’oba’,
k’a’ajakte’exe’ yaan k ts’íibtik tu yo’olal analte’ob ts’íibta’ano’ob ti k
kaajal wa yo’olal ba’alo’ob ucha’ano’obi’. Ti’ tu láakal kaajo’obe’ yaan ba’axo’ob
ucha’ani’, tumeen le k noolo’obo’ ku tsikbaltiko’ob, oli’ je’ex tin Kajale’ yaan
jach jats’utstako’ob ku tsikbalta’ali’. Ti’ u kaajil Chunkanán, Hecelchakán,
Campeche ku tsikbalta’al ba’axo’ob úuch ka’aj úuch le nojoch ba’ate’il ti’ u ja’abil
1810, le máako’ob kajakbalo’ob ti’ le chan kaaja’ jach sajakchajo’ob ka’ tu yilajo’ob
le loox ku yúuchulo’, le o’olale’ tu p’atajo’ob u taana’obe’ ka’aj bino’ob u ta’akuuba’ob
ich k’áax, chéen ti’ áaktuno’ob ku wenelo’ob, wa ma’e’ tu yáanal che’o’b. Tu láaj
bisajo’ob tak uyalak’ kaaxo’ob uti’al u jaanto’obe, yéetele’ wa ka’ u p’aatko’obe’
yaan u láaj okolta’alo’ob tumeen le máako’obo’, je’elo’ ka’ túun tu láaj bisajo’ob
u yaalak’o’obo’, chéen ba’alike’ ma’ tu jach tukultajo’ob ma’alob le ba’ax tu
beetajo’obo’, u tukultiko’obe’ jach ma’alob u ta’akmiluuba’ob, míxmáak ku t’aan
k’a’am, mixmáak ku xóob, mixmáak ku wak’ik u ts’oon, mixmáak ku ch’aak si’, wa
ku t’abiko’ob k’áake’ ma’ tu cha’ako’ob u buts’ilaankil; mix t’úut’ulbejo’ob ku
beetiko’ob. Ti’ le xáax k’iino’ t’úub k’iin yéetel u ma’alobil, chéemba’alike’
tu tal u píik’ile’ ka’aj jop’ u sen k’aay le jt’eelo’obo’, je’ túun ku láaj lik’il
le nukuch máako’ob yéetel sajkilo’, tumeen wa ka’ u’uya’k u k’aay le jt’eelo’obo
yaan u kaxta’al tu’ux yano’ob, je’elo’ ka’aj jop’ u cháachiko’ob le otsil jt’eelo’obo’,
ka’aj jop’ u bits’ko’ob u yúulo’ob, ka’aj la much’lajo’obe’ ka’aj káaj u
tukultiko’ob ba’ax ken u beeto’obe, xáanjil mix tu kaxantiko’b ba’ax ken u
beeto’obe, chéen le ku beetiko’obe’ ka’aj wa’alaj juntúul nojochmáake’ ka’ tu
ya’alaje’, -ba’axten ma’ táan k k’axik tunich tu kaal le jt’eelo’obo’-, tumeen
wa bin ka’ u yilo’ob ma’alobile’, le jt’eelo’obo’
le ken k’aaynajko’obe’ ku tich’iko’ob u kaalo’ob ka’anal, ka’ túun tu beetajo’ob
beyo’ ka’ tu yilajo’obe’ le jt’eelo’obo’ ma’ tu páajtal u k’aayo’ob, ka’ túun
láaj ki’imakchaj uyóolo’ob, tumeen beyo’ ma’ tuj kaxantbil tu’ux u ta’akmuuba’ob.
Je’elo’ le tsikbaal je’ela’ in kimen chiich Xma Adelaida Ceh Ek tsikbalma’il
ten. Olí bey túun le ba’ax ken a ts’íibte’xo’, je’elo’ kin pa’atik ka ts’íibte’ex
a ti’ale’exi’.
Prof. Humberto Poot Carrillo
Buen día, espero que todos estén
bien de salud.
Ya empezó otra semana más, y les
recuerdo que en esta semana escribiremos sobre la literatura y testimonios
históricos de nuestras comunidades. En cualquier pueblo existen testimonios
históricos, pues así lo testifican nuestros abuelos, por ejemplo, en mi
comunidad hay varios testimonios muy bonitos. En la comunidad de Chunkanán, Hecelchakán,
Campeche los abuelos testifican algunos acontecimientos ocurridos durante la
guerra de independencia de 1810. La gente de esta comunidad tuvo mucho miedo al
ver lo que está ocurriendo, entonces decidieron dejar sus casas para esconderse
en el monte, algunos se acomodaron en cuevas y otros de bajo de los árboles, se
llevaron todas sus gallinas para que
coman, pues si los dejaban se los robaría. Pero no pensaron bien lo que
hicieron, según ellos estaban bien escondidos, nadie gritaba, nadie chiflaba, nadie
usaba su escopeta, nadie cortaba leña, no dejaban que el fuego humee, ni
veredas hacía. En el primer día llegó la noche sin problemas, pero en la
madrugada todo cambió, pues los gallos empezaron a cantar como de costumbre, entonces
el campamento se volvió un caos, pues la gente se despertó con mucho miedo,
pues el canto de los gallos indicaría el lugar en donde ellos estaban
escondidos; todos agarraron a sus gallos por el cuello, y se juntaron para
pensar en una solución, pasaron horas sin resolver el problema, hasta que un
anciano se puso de pie y dijo,-¿Por qué no le amarramos piedras al cuello de
los gallos?- según él, que si se fijan bien, el gallo estira el cuello hacia
arriba para cantar, e hicieron tal y como les dijo el anciano, y vieron que
resultó, entonces todos se pusieron contentos, pues resuelto este problema, ya
nadie los encontraría. Esto me lo testificó mi difunta abuela doña Adelaida Ceh Ek. Este testimonio
es un ejemplo de lo que ustedes pueden escribir, espero que les sea de mucha
utilidad.
0 comentarios:
Publicar un comentario