U tsikbaalilo’ob in kaajal
Ajka’ansaj: Humberto Poot Carrillo
Ma’alob k’iin yanak ti’ tu láakale’ex
Bejla’e’ yaan k ts’íibtik ba’ax
suuk u tsikbalta’al ti’ k kaajal. Chéen in tukultike’ ta kaajale’exe’ ya’abkach
jats’uts tsikbaalo’ob yani’, oli’ je’elbix le xtáabayo’, wáay k’éek’en, aluxo’ob,
tuunkuruchuuj, yéetel u láak’o’ob. Nika’ajen in ts’íibt ti ‘ te’ex bix u
tsikbalta’al Xtáabay tin kaajal. Ku ya’ala’ale’ le xtáabayo’ kajakbal ti’
nukuch che’ob, oli’ je’ex le ya’axche’o’, le
máako’obo’ sajako’ob máan tu’ux yaan junkúul ya’axche’ tumeen ti’ bin
kajakbal le xtáabayo’, in noole’ ku ya’alike’ le máax bin ku káaltale’ ku bisa’al
tumen le xtáabayo’. Chen tu bin le kala’ano’ ku t’a’anal tumen juntúul ki’ichpan
ko’olel wa’alakbal tu jáal le bejo’, le kan náats’ak le kala’ano’, ku yilike’ u
yatan t’anik, ku ya’ala’al ti’e’, -péenen wíinik jach sáam jop’ok in pa’atikech,
ko’ox tanal tumeen o’ok in pak’achtik a wo’och waaj-, le kala’ano' ku méek’ik u
yatane’ ku bin yéetel, ba’ale ma’ tu taanal ku bisa’ali’, tu yáanal junkúul ya’axche’
ku bisa’al, le kan kóojok tu yáanal le ya’axche’o’ ku yilike’ ma’ tu taanal
bisa’abi’, ku jop’ol túun u ts’u’uts’al tumeen le u yatano’, le kala’ano’ ku
chen ketik, chemba’ale’ le kan u pakt u yatane’, ma’ tu k’aj óoltik, o’ok u
suut xtáabayil, ku paktik u yooke’ u xaaw kaax yaanti’, ku jóomol túun u yóol
le kala’ano’, ku yilik túune’ tu yáanal junkúul ya’ache’ yaan, ku jop’ol túun u
yáalkab tu taanal. Yaan máake’ tak u k’i’inam jo’olil ku tsa’ayal ti’, p’is u
ju’up’ul u pool yéetel k’i’ixbaake’, ku máan ti’.
Je’elo’ bey u tsikbaalil Xtáabay
tin kaajalo’, ku ya’alal beyo’ yo’ok’lal ma’ u sen káaltal máak, tumeen je’el u
bisa’alo’ob men le Xtáabayo’, ts’íibte’ex xan ba’axo’ob ku tsikbalta’al ta
kaajale’ex.
Las tradiciones orales de mi
pueblo
Prof. Humberto Poot Carrillo
Buen día tengan todos ustedes
El día de hoy escribiremos sobre
las tradiciones orales de nuestros pueblos. Pienso que en el pueblo de cada
uno de ustedes existen tradiciones
orales muy hermosas, como por ejemplo, la Xtabay, way k’ek’en, aluxes, búhos, entre
otros. Hoy les voy a escribir sobre la Xtabay. En mi pueblo se dice que la
Xtabay vive en árboles grandes, como por ejemplo, el árbol de ceibo, por eso la
gente siente miedo al cruzar cerca de este árbol, pues ahí vive la Xtabay. MI
abuelo dice que la Xtabay lleva a los borrachos debajo de una mata de ceibo. El
borracho va caminando, y de repente una mujer hermosa parada en la orilla del
camino lo habla, al acercarse se percata de que es su esposa y le dice –
apúrate que te estoy esperando, vamos a la casa que ya hice tus tortillas- El
borracho abraza a su esposa y se va con ella, pero la Xtabay no lo lleva a su
casa, lo lleva de bajo de un árbol de ceibo, al llegar, el borracho se da cuenta de que no lo llevaron en su casa, pero la Xtabay empieza a
besar al borracho y él corresponde a los besos, pero cuando ve el rostro de su
esposa, no la reconoce, pues ya se convirtió en Xtabay, le ve sus pies y tiene
patas de gallina, y rápidamente al hombre se le va la borrachera, y se fija de que está debajo de una mata de ceibo, entonces empieza a correr rumbo a
su casa. Hay personas que hasta dolor de cabeza les da, y no se les quita hasta
que se les punce la cabeza con un hueso de pescado (k’i’ixbaak).
Así es como platican sobre la
Xtabay en mi pueblo, de esta manera se le está diciendo a los hombres que no se
emborrachen mucho, pues si lo hacen los llevará la Xtabay, ahora escriban también
las tradiciones orales de sus pueblos.
ni kaajen in tsoolteex jumpeel uuchben taan in cajtalil pomuch "ahi donde se tuestan los sapos"
u kabae u yoocheloob mejen aluxoob tuux kajakbaloom. ku tsikbatikoob uchben kajtalilob in kajle kaach bine le yuumob ku pakaltikoob ixiim, buul yeetel ulak pakaloob jee bix u yiich cheob ku jantaloob suuk u tsaikooob yokol u nukul jaanal u yaax jooch yeetel u nojchiloob ich cheob ku jantaal ti mejen aluxoob u tiaal u tsaikoob u dios bootik yeetel xaane u tiaal u yaankoob u jochoob maaloo tu laak jaabil tuumen letiobe ku aaktantikoob ka xiktio maalobil tie baax ku pakaltikoob.
jumpel jaabile juntul yuum yeetel u laak tsile tuutio u tsaikoo yookol nuukul jaanle le u maalobi le joch yeetel u nojchil u yiich u pakaloob le mejen aluxoob jach tsikinajoobi ka saaschaj tune u maas chiichni u waloobe jaach kojanchaji le yuum tuno tu bisaj yiknal mentsakoobe u tiaal u tsaakle chan paloob le mentsakoobo ma tu kaaxtajoob baax yaanti le chan paloob ka kaajti u yuume ma tu tsaaj yokol nuukil jaanle le yaax jooch yeetel u yiich le cheeoob ku jaantaal kaa tuun biin u yilae juntul nojoch maak ku tsaak yeetel ku beetik xaan loob ka tun aalatiee yaan u tsaik yokol tuux ku tsaabal jaanle le paakal yeetel le jooch tu beetoo kaa tun tu chinjolta baax tu yaalaj le nojoch maako ka kuuch tu najile ka tu yaalajti u yaataam ka tun tu tsaajo le jooch yeetel le u yich cheeob ku jantale kaa xaan tu taaboo kiiob yeetel kayoob ti mejen aluxoob kaa saaschaje le chan paal koojaan kaache tu cheej, yeetel tu cheen maan baaxal.
LOS ALUXES
Maalo kin anak teex aj kansajeex in kaabac aj k'aansaj Carlos Alberto Escamilla Couoh. ni kaajen in tsoolteex jumpeel uuchben taan in cajtalil pomuch "ahi donde se tuestan los sapos"
u kabae u yoocheloob mejen aluxoob tuux kajakbaloom. ku tsikbatikoob uchben kajtalilob in kajle kaach bine le yuumob ku pakaltikoob ixiim, buul yeetel ulak pakaloob jee bix u yiich cheob ku jantaloob suuk u tsaikooob yokol u nukul jaanal u yaax jooch yeetel u nojchiloob ich cheob ku jantaal ti mejen aluxoob u tiaal u tsaikoob u dios bootik yeetel xaane u tiaal u yaankoob u jochoob maaloo tu laak jaabil tuumen letiobe ku aaktantikoob ka xiktio maalobil tie baax ku pakaltikoob.
jumpel jaabile juntul yuum yeetel u laak tsile tuutio u tsaikoo yookol nuukul jaanle le u maalobi le joch yeetel u nojchil u yiich u pakaloob le mejen aluxoob jach tsikinajoobi ka saaschaj tune u maas chiichni u waloobe jaach kojanchaji le yuum tuno tu bisaj yiknal mentsakoobe u tiaal u tsaakle chan paloob le mentsakoobo ma tu kaaxtajoob baax yaanti le chan paloob ka kaajti u yuume ma tu tsaaj yokol nuukil jaanle le yaax jooch yeetel u yiich le cheeoob ku jaantaal kaa tuun biin u yilae juntul nojoch maak ku tsaak yeetel ku beetik xaan loob ka tun aalatiee yaan u tsaik yokol tuux ku tsaabal jaanle le paakal yeetel le jooch tu beetoo kaa tun tu chinjolta baax tu yaalaj le nojoch maako ka kuuch tu najile ka tu yaalajti u yaataam ka tun tu tsaajo le jooch yeetel le u yich cheeob ku jantale kaa xaan tu taaboo kiiob yeetel kayoob ti mejen aluxoob kaa saaschaje le chan paal koojaan kaache tu cheej, yeetel tu cheen maan baaxal.
LOS ALUXES
Buenos dias compañeros maestros mi nombre es Carlos Alberto Escamilla Couoh.
Les voy a contar una tradicion oral de mi pueblo pomuch "ahi donde se tuestan los sapos".
El dia de hoy voy a contarles sobre la presencia de los aluxes en nuestro entorno cuentan nuestros antepasados que hace mucho tiempo los señores que sembraban sus cultivos como maiz, frijol, caña, arboles frutales y otros que utilizaban para alimentrse acostumbraban a ofrendar los mejores frutos de la cosecha para que el proximo ciclo de cultivo los apoyara para que sus cultivos sean logrados con el beneficio del sol y la lluvia ya que ellos eran los intermediarios para que esto sucediera. un dia una familia de la comunidad se le olvido ponerc a la mesa la primera cosecha de sus cultivos y los aluxes se molestaron mucho a tal grado que para recordarselos hicieron que la hija mas pequeña de la familia se enfermara constantemente a tal grado que un dia estuvo a punto de morir ya que los doctores no les buscaban el mal a la niña entonces el padre de la familia que sembraba maiz en su domicilio y otros cultivos se le acordo que no ofrendo la primera cosecha a los aluxes, fue que se fue a ver una bruja o yerbatera y ella le indico que tenia que hacer un rezo y ofrendar los frutos y cosecha que siempre acostumbraba ofrecer a los aluxes para que su hija sea sanada y asi el señor llego a su casa y le comento a su esposa lo dicho por la bruja o yerbatera y entonces prepararon todo como se los indicaron e hicieron el rezo a los aluxes al dia siguiente la niña que estaba muy enferma ya no tenia nada estaba muy sonrriente y sana, asi que los padres a partir de ese momento todos los años de cosecha nunca se les olvido poner en la mesa la mejor cosecha y mejores frutas de los arboles.
0 comentarios:
Publicar un comentario